ATH-ga hunt kriimsilma 1582 ametit

Lapsepõlves kõik onud-tädid ikka küsisid, et mis Sinu unistuste töö on. Lapsesuu vastas, et politseinik või näitleja või superagent vms. Minu õel see-eest olid palju ambitsioonikamad unistused, tema tahtis suht pikalt kassapidajaks saada. Täiskasvanuna vaatad helgelt tagasi sinna armsasse aega ja mõtled, et krt olin ikka loll küll. Praegu leiad (vähemalt mina), et kes seda tööd ikka teha tahab?? Tahaks olla vaba nagu lind ja teha kõike mis pähe tuleb. ATH võlu on mõnes mõttes see, et teedki kohati kõike, mis pähe tuleb. Vahest kipub meelest minema, et kle päris tööd on ka vaja teha. You know, seda mille eest palka saab ja millega kõiki neid uitmõtteid rahastatakse.

Ma olen igasuguseid asju oma elus proovinud. Hetkel olen kontoritöö peal, aga lisaameteid on mul megapalju. Olen lisaks küünetehnik, tatoveerija, loomade groomer, kunstnik, copywriter, test-ostleja, disainer, koerte koolitaja, inglise keele õpetaja ja nüüd veel blogija. Kindlasti ununes mul mingi ports tööotsasid, aga küll vajadusel meenub. Nõme on see, et ega mina ei otsusta, kes ma parasjagu olen, seda teeb minu eest see tore ATH aju. Mingi hommik ärkan üles ja mõtlen - minust peaks saama kirjanik! Siis panen kaks rida kuskile kirja, motivatsioon kaob ja sinnapaika ta jääb. Ja nüüd korda seda tsüklit pea iga päev 147463 korda. 

Muidugi iseenesest on tore, koguaeg on mingid uued ägedad mõtted, mis hoiavad elu põnevana, aga seda päristööd on ka vaja ju. Kahjuks ma pole veel leidnud moodust, kuidas õhust ja armastusest ära elada. Proovinud olen küll. Siinkohal tasub märkida, et töökohti olen samamoodi vahetanud nagu oma autosid. Kuskil aastake saab täis ja siis on vaja midagi uut ja põnevat, et see dopamiinilaks jälle kätte saada. Praegu olen ennast jõuga tagasi hoidnud, sest töökoht on super hea ja idiootsus oleks seda vahetama hakata. Ürita nüüd seda sellele ATH ajule seletada, et kuule, siin on ju hea, jätkame ikka paluuuun. Aga tema mõtleb omi mõtteid - peaks minema veterinaariks õppima, või hoopis automehhaanikuks. Kammoon täiega äge ju! Palun ei, teeks selle koolitee vähemalt lõpuni ja siis vaatame edasi. 

Tööl olles on ka kohati raske seda ATH jobu mu ajus kontrollida. Mul on reaalselt iga päev hirm, et mind lastakse varsti lahti. Küll ma unustan tööülesandeid, tähtaegu ja koosolekuid. Ei pane tähele, kui keegi minuga räägib. Kaotan materjale ära. Ja ära Sa hakka oma nimekirjade ja kalendrite jutuga pihta, ma TEAN seda kõike aga see EI TOIMI. Hea näide - pidin ennast programmis parkima märkima, muidu saab trahvi. Ühe korra unustasin ja sain trahvi kätte. Õigupoolest ma olen korduvalt unustanud, aga see üks kord joppas ja sain kukrut kergendada. Panin omale siis monitori külge mitu eredat märkmepaberit, kuhu kirjutasin suurte tähtedega PARKIMINE! Ja ikka ma unustasin ja sain jälle trahvi. Mu aju vaatab nendest märkmepaberitest kuidagi mööda või filtreerib välja ja ma ei näe neid. 

Viimasel ajal on mul peas keerelnud uus unistus - tahaks avada enda loomade varjupaiga või hoiukese. Ütleme nii, et koht on olemas ja see sobib ideaalselt. Loomadele oleks palju palju ruumi õues vabalt joosta ja koerustükke teha. Mida aga pole? Pole sellist finantsilist võimekust ja ei tea kust seda ka saada. Krt küll lotoga ka ei vea. Ma niiiii armastan loomi ja süda murdub sees sajaksmiljoniks killuks, kui keegi koera väärkohtleb või kassi kodust välja viskab. Tahaks võtta need vanad õnnetud koerakesed ja kassikesed ning anda neile armastav soe kodu, kus kunagi millestki puudust ei ole. Mõte on hea ja üllas, aga teostamine ülimalt raske kui mitte võimatu. 

Jagage oma erinevaid ameteid. Tahaks tunda, et ma pole ainuke, kes ükspäev otsustab hakata ehitajaks ja järgmine päev DJ-ks.